Tiibeti arst soovitab anda lastele pingete vältimiseks vabadust
Tiibeti arst ja õppejõud dr. Nida Chenagtsang tuli tiibetist euroopase üle 15 aasta tagasi, luues Itaalias Rahvusvahelise Tiibeti Meditsiini Akadeemia, mis praeguseks tegutseb juba rohkem kui kahekümnes riigis. Üle maailma tiibeti pärimusmeditsiini tarkusi jagades on dr. Chenagtsangil lai ülevaade Euroopa ja ka Eesti kaasaja peremudelitest ja laste kasvatamise tavadest, mis alati traditsioonilise meditsiini kogemuste ja tasakaalukust toonitavate vaadetega kokku ei sobitu.
Dr. Chenagtsangi sõnul jääb moodsat ühiskonda jälgides eelkõige silma see, kui üleorganiseeritud on meie praeguse aja laste elu. Oleme kehtestanud neile liiga palju reegleid ja keeldusid. Korraldame nende elu liialt üle ja topime päevad tegevusi täis. Arendamise sildi all. „Lastele peaks andma rohkem vabadust, iseolemise aega,“ ütleb Chenagtsang. „Lapsel peaks olema aega olla ise, olla laps. Tegeleda sellega, mis talle meeldib. Muidugi võib lapsi kasvatada ka rangete reeglite järgi, õpetada neile kindlaid käitumisnorme ning nõuda erinevaid sooritusi. Tulemuseks kasvabki tõenäoliselt ka väga tubli, viisakas ja eeskujulik inimene. Aga kas ta on ka südames õnnelik? Kas ta meel on vaba ja rõõmus?“
Tiibeti meditsiinis seisukohalt on enamike haiguste käivitajaks ja saatjaks tuule element, kõiki protsesse liikuma panev energia, mis annab meile mõtteerksuse, võime ajul närviimpulsse edasi anda, südamel õige rütmiga lüüa ning kehaprotsessidel ettenähtud korras toimida. Liigsete keeldude ja raamidesse surumise, hinnangute andmise ning nõudmistega võime minna noore inimese sisemise meelelaadi ja loomuliku olemusega vastuollu. Selline sisemine konflikt tekitab blokeeringuid ja segadusi tuule liikumisteedes, inimese energeetikas. Tulemuseks on mitmesugused vaevused ning hiljem välja kujunevad patoloogiad nii psüühilisel, kui füüsilisel tasandil. Need väljenduvad esialgu keskendumisraskuste, unehäirete, vitaalsuse ja elurõõmu kaona, edasi avalduvad stress ning sellest tulenevad soodumused mitmeteks terviseriskideks.
„Me peaksime rohkem lapsi mõistma ja kuulama. Paraku on ka laste ja lapsevanemate vanusevahe iga uue generatsiooniga üha suurem. Praegu sünnitatakse sageli 35-40 aastasena, samas, kui veel möödunud sajandi keskel oli vanusevahe vanematega pigem 20 aastat. See tähendab aga suuremat mentaliteedi erinevust vanemate ja laste vahel,“ räägib Chenagtsang. „Me peaksime püüdma lapsi mõista, lasta toimida neil oma loomusele vastavalt. Viima neid loomulikesse ja looduslikesse keskkondadesse ning laskma neil olla vabalt.“ Chenagtsang toonitab, et see ei tähenda üldse mitte teist äärmust, kus lastel lastakse olla vabalt lõputute tundide jooksul arvutimaailmas. Arvuti ei ole nende loomulik keskkond ning see ei anna neile võimalust tegutseda lapse enda meelest ilmnevate loomulike inspiratsioonide ajel. Ometi ei peaks ka arvuti ja nutiseadmetest lapsi kuni teisme-eani paaniliselt eemal hoidma, sest ka see oleks kaasaja elu rütmide eiramine ning lapse ümbritsevast sotsiaalsest keskkonnast silmatorkavalt teistsugustesse raamidesse surumine. Tiibeti meditsiin toonitab kesktee — mõistliku tasakaalu — tähtsust nii dieedis, kui eluviisis ning seda tuleks rakendada ka laste kasvatamisel.