Pole kahtlustki, et kaasaegse teaduse, tehnika ning farmaatsiaalaste saavutuste abiga ollakse konkreetsete haiguste käsitlemisel võrreldes meie esivanemate võimalustega märkimisväärselt tulemusrikkamad. Aukartustäratavaid tulemusi saab näha erakorralise meditsiini valdkonnas, kirurgias jm. Ühte jalga on aga lonkama hakanud käsitlus inimesest kui tervikust ning tema kõikide elementide tasakaalustatuse vajadusest. Ühte haigust ravides unustatakse mida selle vastu suunatud turmtuli keha teistele osadele tähendab ja miks haigus üldse tuli.